Miks Teie visiitkaart ei tööta?

Nagu teada, on visiitkaart ärimehe ja tema firma nägu. Auto ja ülikonna kõrval on visiitkaart üheks tööristaks, mis võimaldab jätta esimest muljet. Kuid ülikonnaga võrreldes maksab ta vaid mõned sendid. Paljud ärimehed, kes vägagi hoolega valivad endale ülikonda, visiitkaardi kvaliteedile tavaliselt ei mõtle. Tulemusena, andes halva kvaliteediga visiitkaardi oma äripartnerile, näeb ta välja sama rumal nagu inimene, kes tuleks ärikokkusaamisele smokingis ja bokserites.

Lisaks, visiitkaart on pikaealine teiste reklaamkandjate hulgas. Telereklaam “elab” loetute sekundite jooksul, flaier paremal juhul paar päeva, kuulutus ajalehes – mitu päeva. Reklaam ajakirjas ja välireklaam saab ellu jääda mitu kuud. Visiitkaart „elab” aastaid. Kas ta toob Teile kasu selle aja jooksul? Või lihtsalt hakkab võõraste visiitkaartide mappides rakendamata ruumi täitma? Kõik sõltub sellest, kas on see mõistusega valmistatud.

Kas tahate, et visiitkaart töötaks Teie kasuks, mitte Teie kahjuks? Siis kontrollige oma visiitkaardi disainis tüüpilisi vigu. Võtke palun oma visiitkaart taskust välja ja pange seda enda ette laua peale. Artiklit lugedes vaadake seda aeg-ajalt.

Esimese liigi vead. Esimene mulje.

Esimene vigade liik on seotud muljega Teist ja Teie firmast, mis tekib siis, kui võetakse kätte Teie visiitkaart. Muidugi, Teie tahaksite jätta kõige paremat muljet, kuid iga järgmine viga (mida rohkem seda hullem) võib selle täielikult hävitada.

Viga №1: Kortsus, räpane visiitkaart

Mul on isegi piinlik kirjutada niisugusest ilmsest asjast. Uskuge või mitte, aga viimasel ärimeeste kohtumisel, andis üks mees mulle kortsus visiitkaardi, mille peale oli vist varem ka kogemata kohvi valatud.

Palun pidage alati meeles, et kui Teie olete selliste inimeste hulgast, kes kannavad tööl lipse, olete Te lihtsalt kohustatud hankima endale visiitkaardihoidja. Olete kohustatud. See on täpselt sama tähtis töörist nagu kaart geoloogi või rool juhi jaoks. Pole paha ka mõte hoida visiitkaarte rahakotis. Igal juhul, enne kui annate oma visiitkaardi vestluskaaslasele, veenduge kindlasti, et see oleks puhas ja korralik.

Viga №2: Liiga odav polügraafia

Mõnikord püüavad ärimehed säästa kõigelt, sealhulgas visiitkaartide pealt. Sellepärast nad trükivad visiitkaarte ise oma kontorprinteris või annavad tellimuse kõige odavamale trükikojale. Tulemusena saavad nad pabertükke, mida ma ei oska isegi nimetada visiitkaartideks.

Milles siis erineb liiga odav visiitkaart tavalisest? Esiteks, reeglina on see trükitud krobelisel paberil ja seda on isegi ebameeldiv käes hoida. Teiseks, värvid on sagedasti tuhmad, kirjad ebaselged, eriti raske on lugeda väikest teksti.

Saage minust õigesti aru, ma ei kutsu Teid tellima polügraafia tippteoseid maksumusega 30-50 krooni ühe visiitkaardi eest. Kuid on ju minimaalne kvaliteedi tase, millele alla jäämine on juba lihtsalt ebaviisakas.

Viga №3 : Puhas tekst

See viga tekib tavaliselt siis, kui firma soovib säästa tühised 200-300 krooni ja usaldab visiitkaardi kujundamise sekretärile või veel hullem, programmeerijale. Too aga avab ilma tõrkumata Word’i, tipib firma- ja firmajuhi nime sisse - hariliku fondi ja hariliku suurusega. Tulemus on selline, mis oma disainiga meenutab elektripostidele riputatud kuulutusi.

Formaalselt ei riku selline visiitkaart etiketti. Kuid tegelikult mõtleb peaaegu igaüks võttes kätte sellise visiitkaardi: „Oh Jumal, sama hästi oleks võinud selle ju käsitsi kirjutada...”

Kohe kindlasti hoiduge ühest äärmusest teise minekust. Ärge proovige lahendada seda probleemi ülikeeruliste fontide, piltide ja värvide ülipüüdliku kasutamise abil, jätke parem disaineri töö disaineri teha.

Viga №4: Käsitsi tehtud parandused

Kas Te olete kunagi näinud meest kallis ülikonnas, mida on lapitud kotiriidest lapikestega? Arvan, et ei ole. Kuid visiitkaarte, kus on maha kriipsutatud telefoni number või aadress ja kuhu on pärast kirjutatud käsitsi uued, leidub päris palju. Nähtavasti ei saa nende omanikud aru, kui hale see välja näeb. Seejuures, mida „kallimal” visiitkaardil seda tehtud on, seda hullemini need parandused välja näevad.

Mõned võivad mulle vastu vaielda, et visiitkaartide etikett lubab niisuguseid parandusi. Ma ei hakka vaidlema – visiitkaartidega käitumise reeglid tekkisid tol ajal, millal visiitkaarte valmistati Picasso piltidega ühtemoodi.

Viga №5: Vead ja trükivead

Veel üks probleem, millest on isegi piinlik rääkida on vead ja trükivead visiitkaardi tekstis. Disainerid teevad tihti trükivigu tekstides, telefoninumbrites, perekonnanimedes jne. Ilusa kujunduse tegemise oskus käib tihti käsikäes tähelepanematusega. Võib-olla on sellele isegi mingi teaduslik selgitus. Sellega seoses palun alati enne trükkimisele saatmist väga tähelepanelikult kontrollida visiitkaardi tekst üle. Vastasel juhul võib tekkida olukord, mil keegi naerdes märkab, et olete „proffessor” või „menager”.

Viga №6: Elektrooniline asotsiaal

Pole tähtis millise autoga Te tulite ja kui kallis ülikond on Teil seljas. Kui Teie visiitkaardil on Teie kontaktandmetena kirjas tasuta serveris asuva meili- või veebilehekülje aadress, mille lõpus on midagi nagu “@hot.ee” või “@meil.ee”, tekib visiitkaardi saajatel arvatavasti suur hämmeldus. See on umbes sama hea, kui seal oleks kirjas „Tulge Balti jaama juurde ja küsige mind, olen seal kõigile tuttav”.

Kui Teie firmal on juba olemas oma domeeninimi nagu firma.ee või firma.com, siis kasutage seda. Tasuta serverit äriasjade ajamiseks kasutada on peaaegu sama hea kui määrata ärikohtumist pargipingil. Oma domeeninimi läheb Teie ärile maksma 20-30 krooni kuus. Pole nii suur summa, mille säästmiseks peaks riskima oma firma hea nimega.

Mis aga tuleb teha, kui olete harjunud oma tasuta meiliaadressiga ja seda kasutavad juba ka Teie äripartnerid? Tegelikult ei ole see probleem, sest alati saab teha korraliku meiliaadressi tasulises domeenis, mis hakkab kirju Teile harilikule aadressile ümber suunama. Muidugi, just Teie „esinduslik” aadress läheb visiitkaardile.

Viga №7: Omapärasusele rõhumine

Mõned ettevõtted lihtsalt peavad endast jätma mulje kui väga loomingulisest firmast ja seda just nende tegevusala tõttu. Nad teevad endale tihti omapäraseid visiitkaarte. Selleks võivad nad kasutada ebatavalist materjali, vormi, värve, pilte, kirjastiile... Kuid tihti unustavad disainerid ära, et ebatavalisel omapärasusel peab olema ka oma piir.

Kui disainer pakub Teile midagi ebatavalist, näiteks viisnurkset, musta värvi plastikust visiitkaarti pimeduses helendava gooti kirjaga - mõelge, kas tõesti on Teil seda vaja? Mida mõtleb potentsiaalne klient kui Te temale sellise kaardi ulatate – „Wow, kui kõva ja lahe!” või “Oh Jumal, kui idiootlik see on”.

Kui on olemas isegi väike kahtlus, pange oma visiitkaardi kujundus proovile. Näidake seda ca seitsmekümnele eelarvamusteta inimesele, võimalusel enda potentsiaalsete klientidele. Kui see kolmandikule neist üldse ei meeldi, oleks tõenäoliselt mõttekam see ümber teha.
Teise liigi vead. Märkamatu visiitkaardid.

Teise liigi vead. Märkamatu visiitkaardid.

Teie visiitkaarti ei visatud esimesse prügikasti? Õnnitlen. See on hea, kuid mitte piisavalt. Kui potentsiaalne klient hakkab oma visiitkaardialbumis otsima näiteks kinnisvaramaakleri, hiina restorani või tantsustuudio visiitkaarti, on väga tähtis, et ta märkaks ka Teie visiitkaarti. Võtke arvesse ka seda, et üldiselt inimene ei vaata igat visiitkaarti eraldi, vaid põgusalt vaatab visiitkaardialbumi lehe läbi. Pole midagi imestada, et ühest järgmisest veast piisab, et Teie visiitkaart jääbki märkamatuks.
Viga №8: Ebatavaline mõõt

Viga №8: Ebatavaline mõõt

Kui Teie visiitkaart ei mahu tavalise visiitkaardialbumi taskusse, läheb see arvatavasti otse prügikasti, lauasahtlisse või iseäralike visiitkaartide jaoks mõeldud kasti. Paistab vähetõenäoline, et kui inimesel on vaja see kiiresti üles leida, ilmub just Teie visiitkaart tema silme ette.

Vertikaalse visiitkaardiga võib tekkida sama lugu. Enamikul visiitkaardialbumitest pole eritaskut vertikaalsete visiitkaartide jaoks. Kui aga niisugune visiitkaart asub nö ”pikali” teiste visiitkaartide suhtes, võibki juhtuda, et inimene lihtsalt ei jõua seal olevat infot albumit põgusalt läbi sirvides lugeda

Viga №9: Ebakonkreetne tekst

Visiitkaardi loomisel tuleb lähtuda sellest, et inimene Teid ei mäleta või isegi ei tea. Ja kui ta vilksamisi näeb Teie visiitkaarti, siis vaevalt tuleb talle meelde midagi peale selle, mis on visiitkaardil kirjutatud.

Kui Teie trükikoja visiitkaardil on kirjutatud midagi nagu "OÜ NippNapp Peeter Peterson, juhatuse liige", kas märkab seda inimene, kes otsib trükikoda? Kui isegi ta märkab seda, kas saab aru, et see pole pesumaja või taksopargi, vaid trükikoja visiitkaart? Ei saa? Tunnen kaasa, Te just jäite kliendist ilma.

Niisugust olukorda ei pea kartma ainult kõigile tuntud või "rääkiva nimetusega" firmad. Näiteks, “Mänguasjade Maailm” või “Pagaritelt Maiustused“. Teistel soovitan ma tungivalt märkida visiitkaardil mitte ainult firma nimetus vaid ka tegevusvaldkond.

Viga №10: Arusaamatu pilt

Inimene saab piltidest lihtsamini ja kiiremini aru kui tekstist. Just sellepärast on visiitkaardialbumit sirvides mugavam lähtuda piltidest ja logodest. Hamba pilt – hambarst, see on selge. Tantsiv siluett on vist ööklubi või tantsukool. Mida aga sümboliseerib vikerkaar jalatsite sees?

Kui visiitkaardi pilt ei vasta temaatiliselt ettevõtte tegevusalale, siis "õigel ajal" kui inimene otsib selle teemaga visiitkaarti, võib Teie visiitkaart märkamata või mingi teise alaga segatud jääda.

Minu visiitkaardialbumis on olemas kolme hiina restorani visiitkaardid. Esimene hiina stiilis: kuldne draakon tumerohelisel taustal. Teine kaasaegses stiilis, kuid selle peal on joonistatud hieroglüüfid. Kolmas aga ei oma midagi hiinapärast. Tahaksin seda vaadata, kuid isegi ei suuda seda leida sadade teiste visiitkaartide hulgast.

Enne, kui panete visiitkaardile pildi, veenduge et see vastab Teie toodetele või teenustele.

Viga №11: Arusaamatu kirjastiil

Tithti kasutatakse visiitkaartide kujundamisel ebaharilikke kirjastiile (fonte). Nendega kirjutatud teksti on päris raske lugeda. Kiirel läbivaatamisel paistab sellise „mitteloetava“ kirjastiiliga kirjutatud tekst pigem pildi kui tekstina ning selle mõte kaob. Ühest silmapilgust ei piisa selleks, et inimene saaks teada, mida Te tahtsite talle visiitkaardi kaudu öelda.

Et vältida seda probleemi, ärge kasutage liiga ülikeerukaid fonte. Või valige neist niisugune, mida on lihtne lugeda. Ülikeerukaid fonte saab kasutada ainult kujunduselemendina, tähtsamaid kirju aga teha selge lihtsalt loetava fondiga. Siin soovitaksin usaldada disainerit, kuid siiski ise üle kontrollida.

Sama probleemi teine variant on liiga väike kiri. Inimene näeb teksti, kuid ei suuda seda silmi pingutamata lugeda. See on sama nagu: "vaatas, kuid ei näinud".

Viga №12: Ebakontrastsed värvid

Tekstiks ja taustaks sarnaste värvide kasutamine on veel üks tõsine viga. Tekst mis oli kirjutatud punasega pruunil, kollasega valgel või helesinisega hallil paistab mitte nagu tekst vaid värviline täpp.

Klassikalised "mustad tähed valgel taustal" on kõige kontrastsem värvide ühend. Mida lähemal sellele Teie visiitkaardi värvid on, seda lihtsam on lugeda teksti. See tähendab, et inimene, kes visiitkaardialbumi põgusalt läbi sirvib, jõuab märgata, mis oli Teie visiitkaardil kirjutatud.

Veel üks viga, mis muudab teksti täpiks – "hall pind". Kui püütakse toppida visiitkaardi peale nii palju teksti kui on võimalik, siis tihe tekstiplokk paistab mitte nagu erinevad täheread vaid ütlane hall täpp.

Kokkuvõte

Visiitkaart saab olla üsna efektiivseks reklaamikandjaks. Kuid nagu Te isegi lugesite, on isegi sellisel lihtsal reklaamiviisil olemas ka oma erinevad tahud. Nii et nüüd saite teada, milline peab olema korralik ja töötav visiitkaart. Seega, ärge olge laisk ja kontrollige, kas Teie ei tee sarnaseid vigu, millest oli enne juttu. Võib-olla peale ühe-kahe puuduse parandamist hakkavad Teie kliendid Teile rohkem helistama.